Ärianalüüs on vajalik moodsa faktidel põhineva juhtimisstiili tulemuslikkuse kasvatamiseks. Faktidel põhinev juhtimisstiil, vastandudes sisetundel põhinevale otsustamisele, jaguneb järgnevateks sammudeks:

andmete kogumine –> integratsioon informatsiooniks –> analüüs teadmiseni –> otsus tegevuseni

Tihtipeale täidavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kõige suuremat lisandväärtust loovad töötajad kõiki eelnimetatud funktsioone. Andmetöötluse tehniline mahukus võtab ettevõtte tervikliku arengu kiirusest hoogu maha. Tegu on laialt levinud püsikuluga – ettevõtte juhtivtöötajate ajaressursi kaoga.

Teiste sõnadega räägime ettevõtte juhtimise efektiivsusest – ja sealt edasi ettevõtte juhtimise efektiivsuse potentsiaali suuremal määral rakendamisest. Pannes rakendustarkvara teostama võimalikult maksimaalselt andmete kogumise, koondamise, raporteerimise ja info edastamise funktsioone, vabastame juhtivtöötajate aega ja energiat. Kui see vabanenud ressurss suunata tegevustesse, millega arvutid täna hakkama ei saa – sügavam strateegiline analüüs ja tegevuste ellukutsumine – siis senist juhtimisressurssi kasutades saab oluliselt kasvatada loodava lisandväärtuse mahtu. Suures plaanis tähendab see ettevõtte arengutempo kiirenemist.

Töötame ettevõtte võtmetöötajate jaoks välja põhiprotsesside mõõdikute komplekti. Need selgesti loetavad visuaalsed tööriistad väljendavad ettevõtte tootlikkuse kõige olulisemaid võtmenäitajaid. Kui andmetöötlus nõuab töötajalt küllaltki mahukalt aega ning uurimise suund sõltub töötaja meeleolust ja valikutest, siis kokkulepitud mõõdikute kaudu on võimalik ülevaatlikku äriinfot edastada otsustajani kiirel ja vähest kasutajapoolset sekkumist nõudval moel. Samuti vähendab inimtöömahukuse kahandamine juhtimisinfos esinevate eksimuste tõenäosust oluliselt.  Seega võimaldab tootlikkuse võtmenäitajate jälgimine tõmmata juhtivtöötajate tähelepanu ebaharilikele olukordadele usaldusväärsematel alustel ja neile reageerida kiiremini.

Tootlikkuse võtmenäitajate olemasolu on omakorda eelduseks ettevõtte tootmisprotsesside pideva täiustamise edukaks elluviimiseks. Terviklik tootlikkuse juhtimise süsteem loob täiendava infoallika, millele tuginedes on võimalik kaardistada vajadust arendustegevuse järele ning hiljem prioritiseerida arendusprojektide ellukutsumise täpsem järjekord.

Nii ISO-, kvaliteedijuhtimissüsteemid kui ka tootlikkuse tõhususe tõstmise metoodikad põhinevad pideva parendamise mudelil:

–> planeeri –> teosta –> kontrolli –> korrigeeri –>

Kontrolli funktsiooni mõte on kindlaks teha, kas investeering või protsessimuudatus üldse saavutab positiivset mõju ning kas tulemuste mastaap vastab seatud eesmärgile. Üheks laialt levinud tüüpveaks on lugeda arendusprojekt auditi läbiviimise järel ametlikult lõpetatuks ka juhul, kui planeeritud tegevuste elluviimine ei saavuta esialgseid eesmärke. Varajane kokkuleppimine olulistes võtmenäitajates ning nende pidev jälgimine pakub huvitatud osapooltele hinnalise infoallika, mis võimaldab kontrollida kokkulepitud tegevuste tegelikku tulemust reaalajas. Juhul kui ilmneb märkimisväärne lõhe ootuste ja tegelike tulemuste vahel, siis selle asemel, et oodata strateegiliste vaheetappide või isegi projekti lõpuni, on võimalik korrigeerivad tegevused kutsuda ellu senisest kiiremini. Kiirem sekkumine vähendab omakorda ettevõtte ressursside reaalset kadu.

Iga arendusprojektide tsükli lõpuks saavutavad ettevõtte tootmisprotsessid senisest suurema tõhususe ning edasiste arendusprojektide tsüklite kaudu on võimalik hoida ettevõtet pideva täiustamise kursil. Ettevõtte kui terviku seisukohalt muudab terviklik tootlikkuse juhtimise süsteem kandvad arenguprotsessid ühekorraga nii kiiremaks kui ka nutikamaks. Samuti muutub arendustegevuste tagajärjel lühemaks tootmistsükkel, võimaldades olemasolevaid ressursse kasutades suurendada toodangumahtu nii senise toodangu lisamüügiks kui ka tegevuse laiendamiseks lühema tähtajaga toodete turule.

Lisainfot aadressil info@automate.it